Rohkem kui 80 aastat koostööd Mercedes-Benziga

Veho asutati 1939. aastal, kuid ettevõtte juured ulatuvad 1892. aastasse. Täna on Veho üks Soome autotööstuse võtmetegijaid, jäädes truuks oma traditsioonidele ja tegutsedes jätkuvalt pereettevõttena. 

Veho lugu algas 1892. aastal, kui Saksa insener Max Greuling kolis koos oma naise ja seitsme lapsega Soome, Tampere linna. Seal asus ta tööle tikuvabriku tehnilise direktorina. Perekond kohanes Soome eluga nii edukalt, et loobus mõttest Saksamaale tagasi pöörduda. 

Greulingu teine poeg Walter alustas oma tööalast karjääri 1898. aastal ja liitus 1904. aastal ettevõttega Mercantile, mille peakorter kolis Helsingisse. Greuling, kes oli algselt Saksa kodakondsusega, elas esimese maailmasõja ajal Stockholmis, kuid naasis peagi Soome ja sai 1919. aastal Soome kodakondsuse. 

Mercedes-Benzi ametlik maaletooja Soomes

Sõjajärgsel ajal sai Walter Greulingust tehniliste kaupade ja tööstuse võtmefiguur. Ta ostis Mercantile’i ettevõtte ja juhtis seda kuni oma surmani 1944. aastal. Ta oli ka Helvar Oy raadiotehase enamusosanik ning Soome vanima autokaubandusettevõtte Oy Nikolajeff Ab suurim osanik, mille oli asutanud Sergei Nikolajeff 1904. aastal Helsingis.  

Nikolajeffi esindatud automarkide seas olid ka Ameerika juurtega General Motors ja Saksamaalt pärit Mercedes-Benz. 1930ndate maailmapoliitilistes oludes tekkis olukord, kus erinevad automargid ei mahtunud enam ühe katuse alla. Nii sündiski idee rajada uus ettevõte, mis keskenduks ainult Mercedes-Benzi maaletoomisele. Uue ettevõtte osanike ring oli suures osas sama, mis Nikolajeffil. 

Tulevase Oy Veho Ab põhikiri valmis 1939. aasta jaanuaris. Ettevõtte nimi Veho pärineb ladina keelest ja tähendab “mina sõidan”. Asutamiskoosolek toimus Kämp hotellis 1. veebruaril 1939. aastal ja ettevõte kanti äriregistrisse 16. veebruaril 1939. 

Veho asutamiskoosolekul osalesid pankur Göran Ehrnrooth, kes täitis nii esimehe kui ka sekretäri rolli, ning Hjalmar Krogius, kes oli asutamislepingu teine allkirjastaja. Ehrnrooth, Krogius ja sakslane Rudolf Oeser omandasid igaüks ühe aktsia uuest ettevõttest. Aktsiate koguarv oli 500, millest Ehrnrooth esindas volikirja alusel 499-t. Oeser valiti Veho juhatusse, kuid ta lahkus ametist aprillis. Göran Ehrnrooth oli Veho juhatuse esimees kuni 1949. aastani.  

Veho algusaastad

Veho tugevad sidemed Saksamaa ja Oeseriga olid suuresti Flora Maria "Maja" Genetzi teene. Ta oli Nikolajeff Oy asepresident, kaubandusnõunik ning teda võib pidada Veho "ristiemaks". 

Veho ja Mercedes-Benz olid silmapaistvalt esindatud Helsingi Messihallis (tänane Töölö Kisahalli) 1939. a märtsis toimunud autonäitusel, kus üks eksponaadiks oli otse Sindelfingeni tehasest saabunud uhiuus Mercedes-Benz 540 K Cabriolet B. Näituseauto müüdi Soomes ja see ei jõudnud kunagi tagasi tehasesse. 

Juba märtsis sõlmis Veho Daimler-Benziga lepingu Mercedes-Benzi maaletoomiseks aasta lõpuni. Daimler-Benz kinnitas lepingu 5. septembril 1939. 

1939. aastaks oli Soome autoturg toibunud 1930ndate majanduskriisist, kuid sõidukite koguarv oli Soomes veel tagasihoidlik. Aasta enne Veho asutamist oli Soomes registreeritud 27 788 sõiduautot, 18 284 veoautot ja 3 021 bussi. Kuigi Euroopas oli uue sõja puhkemise oht, kasvatasid soomlaste optimismi tuleviku suhtes 1940. aastaks Helsingisse planeeritud suveolümpiamängud ning majanduse, eriti puidutööstuse, taastumine 1930ndate lõpus.

Veho alustas oma tegevust rendipinnal Kamppis, aadressil Kalevankatu 4, kuhu rajati üks tolle aja uhkemaid autokeskuseid. Kontorit juhtis Martta Hiidenheimo ja autosid müüs Toivo Sirola. Hoolimata talvesõja puhkemisest lõpetas Veho oma esimese majandusaasta 600 019,70 marga suuruse kasumiga. 

Sõjajärgne laienemine

Pärast teist maailmasõda hakkas Veho lisaks Mercedes-Benzile maale tooma ka Inglismaalt pärit Austini veoautosid ja Ameerika Kaisereid, mida kasutati taksodena. 1950. aastaks oli Vehost saanud Soome suurim autode maaletooja. 1952. aastal Helsingis toimunud esimesel sõjajärgsel rahvusvahelisel autonäitusel oli Veho käsutuses juba suur näituseala. 

Esimene Veho hoolduskeskus avati 1950. aastal, kuid see oli avatud vaid lühikest aega, sest juba 1953. aastal avati uus ja kaasaegsem teeninduskeskus Helsingis Pitäjänmäe piirkonnas.  

1950ndate lõpuks kolis Veho peakontor vastavatud Autotalosse Helsingi südames, mis sümboliseeris ettevõtte juhtpositsiooni autode maaletoojana ja edasimüüjana Soomes. Vehole omase praktilise juhtimiskultuuri kohaselt kasutati ruume mitte ainult peakontorina ja hästi ligipääsetava automüügikohana, vaid ka varuosade kesklaona. Juba siis paigaldati Põhjatorni katusele ikooniline Mercedes-Benz tähemärk. 

1960. 1960. aastate algus ja autokaubanduse liberaliseerimine tähistasid Veho jaoks uut ajajärku – autode müük läks libedamalt kui eales varem. Kui varasemalt toimus müük väljaspool pealinna kohalike edasimüüjate kaudu, siis 1964. a novembris avas Veho oma esimese esinduse väljaspool Helsingit, Kouvolas. Sellele järgnesid esindused Tamperes ja Poris 1965. aastal ning Raumal 1966. aastal.

1960ndatel kinnitas Veho kanda taksoturul, korraldades 1964. aastal esimese taksoralli Lääne-Saksamaale. Sellest sündis traditsioon, mis kestis kuni 2000. aastateni. 1969. aastal tähistas Veho oma 30. sünnipäeva ning avas uue hoolduskeskuse Herttoniemis. Mercedes-Benz oli juba tol ajal Veho äritegevuse oluline tugisammas, kuigi olulist rolli mängisid ka teised esindatud kaubamärgid nagu Audi ja Austin. 

Muutuste tuuled sajandi viimasel kümnendil

1970ndatel toimus Veho esindatavates automarkides mitmeid muudatusi. Veho ja Audi teed läksid lahku 1974. aasta lõpus. 1975. aasta alguses lisandus valikusse BMW, mis tekitas küsimusi kahe suure Saksa automargi kooseksisteerimise võimalikkusest ühe katuse all. 1976. aastal alustas Veho Honda maaletoomist ja samal aastal sai Vehost riigi suuruselt teine autode maaletooja. 

1980ndate majandusbuum tõi kaasa hüppelise automüügi kasvu ja need olid ka Veho jaoks rekordilised aastad. 1989. aastal müüdi Soomes ligi 177 000 uut sõiduautot. 1990. aastate algust varjutas aga majanduslangus, mis avaldas tugevat mõju ka autoturule. Langusaastad mõjutasid Veho sõidukite maaletoomist ning Itaalia automarkide Fiati ja Alfa Romeo müüki, millega Veho oli seotud 1980. aastate keskpaigast kuni 1990ndateni. 

1990ndate lõpus hakkas nii tavasõidukite kui tarbesõidukite müük taas kasvama ja 1998. aastal avas Veho uue tarbesõidukite keskuse Espoos, Lommilas. 1997. aastal alustas Veho Citroëni maaletoomist ja müüki. Veho Olari esindus Espoos avati 1999. aastal. 

Uus aastatuhat, uued turud

2000. aastate alguses liikus Honda maaletoomine Honda Finland Oy kätte, ent müük jätkus samal viisil. 2006. aastal tegi Veho oma esimesed sammud rahvusvahelisel turul, laienedes Rootsi, kus tegevust alustas autode jaemüügiettevõte Veho Bil AB.  

Mercedes-Benzi ja Soome vahelistes suhetes saabus märgiline hetk 2013. aastal, kui Valmet Automotive alustas Uusikaupunki autotehases Mercedes-Benz A-klassi tootmist. 2017. aastal lisandus ka GLC linnamaasturi tootmine. Tänapäeval toodab Uusikaupunki tehas igal aastal kuuekohalise arvu uusi Mercedes-Benz sõidukeid ülemaailmsele turule, olles Mercedes-Benzi jaoks oluline strateegiline partner.   

Kümnendi lõpus tegi Veho veel ühe suure sammu. 2019. aasta tähistas Veho jaoks nii uuesti juurte juurde naasmist kui ka märkimisväärset strateegilist muutust – Veho müüs kõikide teiste automarkide jaemüügitegevuse, keskendudes edaspidi vaid Daimleri ja Mercedes-Benziga koostööle. Otsus loobuda teiste automarkide esindamisest oli ettevõtte jaoks suurim strateegiline ja kultuuriline muutus sel kümnendil.  

Uue, tugevalt Mercedes-Benzile tugineva strateegia raames ostis Veho 2019. aastal Silberauto tegevuse Eestis ja Leedus. Selle tehinguga sai Vehost Baltimaade suurim Mercedes-Benz sõiduautode ja tarbesõidukite edasimüüja ja hooldusteenuste pakkuja. 2021. aastal omandas Veho Läti Mercedes-Benzi edasimüüja Domenikss. 2021. aasta detsembris sõlmis Veho kontsern Mercedes-Benz Sverige AB-ga lepingu, mille kohaselt võttis Veho üle Mercedes-Benz veoautode ja varuosade edasimüügi Rootsis selleks loodud tütarettevõtte kaudu. 

Täna on Veho Mercedes-Benz Group AG ja Daimler Truck AG sõiduautode ja tarbesõidukite juhtiv edasimüüja ja turustaja, tegutsedes kokku viiel turul: Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus.