Saage tuttavaks, see on Ralf Aron, kelle igapäevatöö ei ole just kõige tavalisem - Ralf on Mercedes-AMG tehasesõitja. Tema tööautoks on Mercedes-AMG GT3 ja võistlemas käib ta nii Euroopas, Aasias, kui ka USA-s. Milles Ralfi töö seisneb, kus on hetkel Eesti ringrajasport ja mida arvab ta uuest Mercedes-AMG GT mudelist.

Kuidas saab ühest Eesti autosportlasest Mercedes-AMG ametlik sõitja?

Seal taga on pikk stoori, aga proovin teha lühidalt. Ma ei olnud juba mitu aastat võidusõitjana igapäevaselt tegutsenud, olin hoopis ühe meeskonna juht. Seal tekkis hooaja alguses küsimus, et kui sarja võidame, mis ma boonuseks soovin. Loobusin rahast ja soovisin testipäeva. Tol hetkel olime Lamborghiniga seotud ja kuna LMP2 Euroopa meistritiitel sai tiimile kindlustatud, siis sain ka omale lubatud testi Lamborghini GT3 autoga. Kuid samal ajal olin läbi kontaktide organiseerinud ka testipäeva Mercedesega. Mõlemad läksid väga hästi, aga kõiki tutvuseid ära kasutades, läbi õnne ja juhuste kokkulangemise pakuti mulle peale seda ametliku sõitja kohta. Võib öelda, et endine meeskond selle üle väga õnnelik ei olnud, aga kuna nendega oleks jätkunud tiimijuhi töö ja minu hing soovib olla rajal, siis mulle oli see otsus lihtne.

Mis Sind viis autospordi juurde?

Isa. Mäletan kuidas mulle väiksena mootorid hullult meeldisid ja eriti mootorrattad. Isa sõitis motoringrada ja see paelus. Nii palju, kui endal mälu on, siis ilmselt juba kusagil kolmandast eluaastast hakkasin sünnipäevakingiks mootorratast nuruma ja vist viiendaks eluaastaks ma sain selle kauaoodatud motika. Käisime naabripoiss Oliveriga ka võistlemas, aga siis isa tutvustas mulle kardisporti. Kardid alguses mind väga ei huvitanud, aga mind huvitas võitmine, sest võitjad said endale hästi suure Lego komplekti. Ehk minu esimene sihtmärk kardispordis oli võita Lego, aga kui aastaga hakkas järjest rohkem tulemusi tulema, siis hakkas kardisõit väga meeldima.

Miks just autosport, mitte tennis või korvpall?

Tennis mulle väga meeldis, käisin paar aastat trennis, aga ei olnud selles hea. Siis sai aega veedetud ka korvpallitrennis ja laulukooris. Ühes olin alla keskmise, teisest visati välja. Ning autospordi osas on vastus juba eelmise küsimuse all, mootorid ja tehnikasport on lihtsalt sünnist saati meeldinud. Alati tõmbab ihukarvad püsti, kui mõni ärevam asi tööle pannakse ja võidusõidu pool on ka kuidagi naturaalselt hästi välja tulnud ja see pisik on jäänud sisse.

Aga mis hetkel mõistsid, et sellest võib Sinu elukutse saada?

Seda on raske öelda. Autospordis läbilöömine on väga keeruline, eriti kui soovid sellega püsivalt raha teenida. Neid on väga väheseid, kellel see on õnnestunud. Sellest olin ma algusest peale teadlik ja ega teekond on ka keeruline olnud. Proovisin ju tippu jõuda, nagu mu väikevend Paul praegu. See ei õnnestunud, läksin ülikooli ning kuna olin võidusõidu maailma jälje jätnud, sest mind kutsuti meeskonda juhtima. Tegin seda mitu aastat ja samal ajal pusisin kõvasti, et tagasi sõitma saada ning lõpetasin ka selle kõige kõrval õpingud. Fun fact muidugi, et kooli pidulikule lõpetamisele ma ei saanud minna, sest samal ajal olime Imolas võistlemas, aga paberi sain kätte. Ja tänaseks siis kolm aastat tagasi sain võimaluse Mercedesega, kellega mul on pikaajaline ja eksklusiivne leping.

Mis on eduka autosportlase saladus?

Sihikindel peab olema, võidutahe peab olema. Sport, eriti tippsport on väga karm ja keeruline maailm. Kui on talent ja on võidutahe, siis on võimalik kaugele jõuda. Olulisel kohal on muidugi ka spordi toetamine. Sponsorid mängivad suurt rolli.

Keskmine eestlane ütleb iga autosportlase kohta rallisõitja, selgita nüüd, kes on kes.

Jah, isegi mõned telesaatejuhid ei ole endale asju selgeks teinud. Mina väga armastan ka rallit, aga kahjuks või õnneks on see täiesti teine spordiala. Vahe on väga lihtne. Rallimehed, need on suhteliselt segase natuuriga inimesed. Kui vaadata ühte keskmist rallikatset, siis sedasi flat-out puude vahel, nauditav ja hirmutav, uskumatu kuidas nad sellises keskkonnas võidu sõidavad. Rallit sõidetakse erineval pinnasel, nii kruus kui asfalt. Mina ja teised ringrajasportlased sõidame kinnisel rajal, ühe võistluse käigus ühte ja sama ringi. Ilmselt lihtsaim näide on F1, mina teen seda GT3 kereautoga. Aga kui kardad terminiga eksida, siis kasuta sõna võidusõitja.

Kas Eestis keskendutakse liiga palju rallile?

Ei, kindlasti mitte, nagu ütlesin, siis mulle ralli väga meeldib, olen fänn. Jälgin pea iga WRC etappi ja ka väiksemaid sarju. Selle kohta, kui väike on Eesti riik oleme ikka mootorispordis uskumatult edukad. Seda on korduvalt mulle üle maailma öeldud. Ott Tänak on lihtsalt enda spordiala kõige kõrgemas tipus ja selleks on ralli. Ning ma arvan, et selle kajastamine on õige. Võime ja peame selle üle uhked olema.

Kui vaatad täna Eesti sõitjate seas ringi, siis mis kohas on meie ringrajasport?

Ma ütleks, et siin saame rääkida kahest tasemest. On nii-öelda Eesti ja Baltikumi, mingil määral ka Põhjamaade tase ja siis see mis toimub laias maailmas. Eestis on sõitjaid päris palju ja näiteks Balti sari toimib täitsa hästi. Kui vaatame laiemat pilti, siis peame uhked olema. Meie autosport on kõrgel. Paul koputab F1 uksele, õigemini on selle juba avanud ja toas sees. Väga vähe on puudu, et sõitjakoht saada, loodame, et tal see õnnestub.

Jüri Vips on USA-s, teeb väga head tööd Indycar sarjas, kuigi ei ole ka ametlik sõitja, siis teeb meeskonnale olulist tööd. Mina kereautodega ja Mercedese palgal. Martin Rump on hea näide, et Eestist on võimalik Le Mansi jõuda. Ruben Volt sõidab Hondaga TCR sarjas. Neid nimesid ikka jagub. Viimased üllatajad on olnud Porschega Markus Kajak ja Gregor Jeets. Üks istus kardist kereautosse ja näitas kohe head kiirust, teine on siirdunud rallist ringrajale ja olnud juba poodiumil. Lisaks veel Cärolain Kariste, kelle taust on samuti autoralli, aga nüüd teeb esimesi samme ringrajal.

Ja kui vaatame kaherattaliste ringraja maailma, siis seal teeb suurepärast tööd Hannes Soomer. Tema üheks viimaseks saavutuseks oli prestiižse 24-tunni kestvussõidu Bol d'Or omaklassi võit Prantsusmaal.

Kas on mõni noor, keda eriti jälgida tasuks?

Noortest tookski eraldi välja võib-olla Markuse, kellel olid kardis väga head saavutused ja usun, et kereautodes jätkab seda. Kindlasti on meie tulevikulootus Albert Tamm. Kes hetkel 12-aastasena on juba nii suure pühendumusega ja intervjuudes välja öelnud, et tema eesmärk on F1. Neid noori, kes just kardis hetkel olulistes sarjades sõidavad on veelgi. Ühesõnaga eksisteerib Eestis nii ringrajaspordi olevik kui kasvav tulevik.

Tegid proovisõidu uue Mercedes-AMG GT-ga. Sinu “tööauto” on ehitatud eelmisele põlvkonnale. Kui palju need kaks erinevad?

Minu tööauto ja uus AMG GT on väga erinevad. Nad ei baseeru samal kerel. Mootori osas on uskumatu, et võidusõidu GT3 auto kasutab siiamaani 6,1 liitrist vabalthingavat V8-t. See pärineb SLS mudelilt. Põhjus lihtne - hea dünaamikaga ja tugev mootor. Erinevustest hoolimata on mõlema DNA siiski tugevalt Mercedese juurte juures ja selles osas on nad sarnased.

DNA-st rääkides, kui palju sportautot on uues AMG GT mudelis?

Kuna ma olen perfektsionist, siis kümne palli skaalal on see väärtus tugev 9. Mis on autoga väga õigesti tehtud, on see, et tänapäeva sportautoga peab olema ka mugav igapäevaselt sõita ja seda GT mulle komfortseades pakkus.

Ma avaks siin ka teise aspekti. See auto on sportauto kohta uskumatult praktiline. Pakiruum mahutab suure kohvri. Teise rea istmed alla klappides võtad pool elamist kaasa, rääkimata sellest, et kui harrastad golfi, mahub varustus vabalt ära.  Inimesed on erinevad, muidugi on finantsilises mõttes praktilisem osta endale lihtsam auto. A või C klass näiteks, lihtsalt sõida ja ilmselt punktist A punkti B vajadused on kaetud. Aga mina, kui inimene kellele meeldib emotsioon, siis auto peab pakkuma mulle midagi rohkemat. Vahel on ikka mõni halvem päev ka elus ja auto võiks selle vastu rohtu pakkuda, naeratuse näole tuua. AMG GT seda pakub, täpselt auto millega Tallinnas ja üldiselt Eestis aastaringselt sõita. Üllatavalt praktiline, mugav, sportlik, hea häälega ning pakub väga palju emotsiooni.

Kas tegemist on autoga, millega saab sõita kiiresti rajal või pigem on ta sobilik Gran Turismoks Eestist Hispaaniasse?

Kuskil Euroopas on Gran Turismosid teha sellega absoluutselt ideaalne. Seal vajad lisaks heale sõidudünaamikale ka ruumi asjadele. Ilmselgelt ei ole nime valik GT juhuslik. GT autol peavad käima mugavus ja sportlikkus käsikäes. Kiirteel 160-ga sõites soovid ju kõrvalistujaga endiselt juttu rääkida, mitte tuulemüha kuulata, selles mõttes on AMG GT ideaalne. Kui soov on rajal rekordeid purustada, siis peaksid AMG GT Pro poole vaatama, aga kui käid rajal auru välja laskmas üks-kaks korda aastas, siis täidab see auto Sinu vajadused.

Lisaks nagu mainisin, siis on ta piisavalt praktiline. AMG GT omab isegi kahte tagaistet. Mina sain näiteks oma venna lastele sellega sõitu teha. Komfortseades igapäevaauto, sport režiimis nägu naerul. Minu jaoks ideaalne sportauto, mis inimesele, kellel isegi lapsed täiesti tarbitav pere teise autona. Ja mulle, kellel lapsi veel ei ole, siis ideaalne unistuste sõiduk.

Milline autojuht on Ralf Aron?

Liikluses olen väga viisakas ja tubli autojuht. Teen kõike mõistuse piires, eks ma kindlasti mõnikord ka proovin oma autosid siin ja seal, aga teen seda alati turvaliselt ja võin uhkusega öelda, et mul ei ole seitse aastat mitte ühtegi liiklustrahvi.

Kui saad ringrajal nii palju sõita, kas siis igapäevaselt tarbiksid ikka V8 mootorit?

Jah, ma saan ringrajal väga palju V8-ga sõita, aga ma olen ägedatest mootoritest ja autodest väga sisse võetud. Otsisin enda praegust autot kolm aastat. Hiljuti sai see soetatud. Tegemist on 2014. aasta C63 edition 507 mudeliga, millel on sama SLS-ilt tulnud mootor, nagu minu võidusõidu GT3-l ehk 6,2 liitrine V8.

Kuidas saab Ralf Aroni tegemistel kõige paremini silma peal hoida?

Minu kodulehe või Instagrami konto vahendusel. Kodulehel on olemas otseülekannete lingid, ajakavad ja seal on nähtav ka minu võistluskalender ehk avage www.ralfaron.com ja olete minu toimetamistega kursis.

Artikli autor: Raiko Ausmees, Masinawärk

Fotod: Brit Maria Tael, Masinawärk