Eestis registreeritud sõidukid on peamiselt mustad, hallid, valged ja hõbedased. Mis on meie monokroomse värvivaliku põhjuseks? Veho AS-i, Mercedes-Benz Eesti sõiduautode valdkonnajuht Kristjan Lemberi sõnul on tegemist globaalse trendiga, kus oma mõju avaldavad majandustsüklid, mood ja turureeglid.
Autode värvitrende mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas majanduslikud tingimused, kultuurilised eelistused, tehnoloogilised edusammud ja tarbijakäitumine. Maailma suurima värvitootja BASF 2023. aasta värviaruandest selgub, et üleilmselt eelistavad tarbijad neutraalseid värve, nagu must, valge, hall ja hõbe. Mõned uuringud seovad monokroomsete värvide eelistust majanduslikult ja poliitiliselt keeruliste aegadega – mida rohkem meie ümber erinevaid kriise, seda turvalisemat tunnet tekitab neutraalne must-valge värvipalett.
Eestalse enda valik
Transpordiameti andmetel on 2024 südasuve seisuga Eesti kõige populaarsemaks autovärviks must (ligi 22% kõikidest registreeritud autodest), millele järgnevad hall (20%) ja valge (10%). Kõige haruldasemad liikluspildi värvid on roosa (109 autot), tumekollane (74 autot) ja helepunane (49 autot).
Tarbijate eelistused mängivad autode värvitrendides üliolulist rolli. Akromaatiliste värvide (nt valge, must, hõbedane ja hall) eelistamine on nende ajatu veetluse tõttu endiselt tugev. Neutraalsed värvid on praktilised, kuna mustust ja kriimustusi on nende peal vähem näha. See tähendab vähem hooldusvaeva ja madalamaid hoolduskulusid.
Veho Eesti sõiduautode valdkonnajuhi Kristjan Lemberi sõnul on monokroomsed toonid eestlaste enda valik. “Must, hall ja valge on ajatud värvid, mis ei lähe moest välja ja sobivad paljudele ostjatele, muutes nende järelturu väärtuse kõrgemaks,” kommenteerib Kristjan Lember. „Neid värve peetakse ka nende kõrgema edasimüügiväärtuse tõttu turvalisemaks investeeringuks – neutraalse värviga autot on lihtsam edasi müüa.“
Kui tarbija ei osta, siis tootja ei paku
Lemberi sõnul aeg-ajalt küsitakse ka erivärve, kuid tootjatehas neid tihtipeale ei paku või tuleb oodata pikalt ning maksta palju kõrgemat hinda. Pakutav värvivalik ei pruugi samuti olla piisavalt mitmekülgne.
„Kuna värviliste autode nõudlus on Eesti turul väga väike, ei ole ka tootjatel mõistlik neid turule pakkuda ning autosalongid näevadki välja nagu must-valge film. Kui on aga värvisoov tugev või eriline, on kõige mõistlikum osta neutraalsete toonidega auto, mille saab pärast üle kleepida selliseks nagu soovi on,“ jagas Lember nippi, mida kasutavad mitmed Eesti automanikud, kes soovivad tänavapildil eristuda.
Lember tõi näitena ühe Veho kliendi, kes soovis võidelda Eesti halli ilma vastu erksa autoga. Klient kurtis, et Eesti ilm on tavaliselt emotsioonitu ja vihmane, mistõttu soovis ta abikaasale kinkida auto, mis teeks ta päeva ja tuju kohe rõõmsaks. „Värvilised kõrgema klassi autod ja elektriautod ongi kõige haruldasemad, sest mida kõrgem on auto klass, seda monokroomsem on reeglina valik. Aga tore, et Eesti tänavatel sõidab ringi üks erkroheline Maybach´i velgedega G-klassi Mercedes,“ lisas Lember.
Värvide ja pinnakatete tehnoloogilised edusammud on siiski laiendamas saadaolevate autode värvide ja viimistluste valikut. Uuendused nagu näiteks efekt-pigmendid, mis lisavad autovärvidele sügavust ja sära, on muutumas üha populaarsemaks. Samuti on tänapäeval olemas erinevat sorti valged, mustad ja hallid toonid, mis aitavad autol teistest eristuda nii, et edasimüügiväärtus säiliks.
Kõige populaarsemad Eestis registreeritud autode värvid (Transpordiamet, 2024):
Must: 139 384 (22%)
Hall: 118 860 (19,5%)
Valge: 60 001 (10%)
Hõbedane: 53 286 (8%)
Sinine: 49 386 (7,6%)
Punane: 47 187 (7%)
Kõige haruldasemad Eestis registreeritud autode värvid (Transpordiamet, 2024):
Helepruun: 2134 (0,33%)
Helekollane: 150 (0,023%)
Roosa: 109 (0,016%)
Tumekollane: 74 (0,011%)
Helepunane: 49 (0,007%)
