Veho alustas hiljuti koostööd Triatloniakadeemia ja IRONMAN Estoniaga. Selle raames andsime uue Mercedes-Benz V-klassi võtmed projekti Heale Eeskujule Raivo E. Tammele, et ta saaks oma kaheksandat triatloni võistlushooaega just selle kauni kuldse bussiga alustada.
Võistlusele sõit viis Raivo koos kogu perega Järva-Jaani – kõik mahtusid mõnusalt ära ja võistlusratas sobitus täies pikkuses autosse, jättes ka muu varustuse jaoks rohkelt ruumi. „Juba esimese paarikümne minuti järel oli uue V-klassi roolis olemine muutunud niivõrd omaseks, nagu see olekski minu isiklik auto olnud juba aastaid,“ naerab Raivo.
„Nii mu abikaasa kui poeg keelasid mul V-klassi võistluste lõppedes Vehosse tagasi viimast, nii et peab vist kaaluma selle päriseks soetamist,“ muigab ta.
Autohuvi tekkis varases lapsepõlves
Raivo nimetab end ise autonautlejaks. Tema huvi neljarattaliste liikurite vastu tekkis varajases lapsepõlves, mil unistuste autoks kujunes suviti Saaremaal külavahel liikumas nähtud GAZ 69 “Villis”. „Soovisingi lapsena saada kolhoosi esimeheks, sest arvasin, et keegi teine ei saa sellist autot endale lubada. Tahtsin Villisega haige ema ja vanaema arstile viia,“ meenutab Raivo. Kolhoosi esimeest temast ei saanud, aga lisaks näitlejakutsele on Raivo pidanud ka autojuhi ja autoajakirjaniku ameteid.
Mõeldes ajas tagasi, peab ta tunnistama, et varem oli liiklus rahulikum, sujuvam ja sõbralikum. „Alustasin autoroolis, kui maanteed olid veel täiesti tühjad, ka autojuhina töötades ei olnud Tallinnas selliseid asju nagu “ummik”. Pidevalt üleskaevatud linnateed teevad meie liikluse täna väga närviliseks“, tõdeb Raivo. Autoga sõita meeldib talle aga jätkuvalt.
Tema autoajakirjaniku perioodist on küll möödas juba tubli kümme aastat, kuid elevusega meenutab ta aega, kui sai iganädalaselt uuete mudelitega tutvuda. „Olen oma elus kokku olnud pea kahesaja erineva auto roolis – ka sportautodes nagu Lamborghini Gallardo või Ferrari F430,“ ütleb ta uhkusega. Siiski on jäänud veel üks täitumata unistus – Raivo tahaks proovida Morgan 3 Wheelerit. „Seda mootorratta ja antiikse sportauto ristsugutist on inglise autoajakirjanduses iseloomustatud kui ülimat sõidukogemust,“ teab ta.
Otsib alati midagi teistsugust
Raivo autoajaloost leiabki mitmeid põnevaid massist eristuvaid sõidukeid. Oma elu esimesed sõidud tegi ta Risti-Virtsu maanteel isa süles ZAZ 965A ehk “Maanteemuhu” roolis. „Kuna tollal võis seal väga harva mõnd autot liikumas näha, võttis isa mu oma sülle ja mina roolisin, isa vahetas käike ja vajutas gaasi,“ meenutab Raivo sõiduõpet.
Seda autot remontis Raivo isa Mustamäe kortermaja ees platsil külili auto all, putitas mootorit ja paikas läbiroostetanud küljekarpe klaasriide ja EPO-liimiga. „Isa värvis sealsamas hoovis helesinise auto küljekarbid tumerohelise laevavärviga üle. Veel 50 aastat hiljemgi võib näha asfaldil rohelisi värvitilku rivis maas,“ ütleb ta heldinult.
Huvitavad autod on jäänud Raivo südamesse, näiteks kuulus talle tõeliselt lõbus riistapuu – üks esimesi Eestisse toodud nö Mr. Bean’i Minisid. Põnev oli elu ka esimese liisitud autoga – Land Rover Discovery tippversiooniga 1990. aastate lõpus. Hiljem jäi ta aga pikalt pidama „prantslaste“ mugavuse juurde, pikki aastaid liikus ta nii eripärase disainiga Renault Vel Satise kui sujuva ja mugava Renault Espace’iga. „Renault’ juurde jõudsin tegelikult tänu suurele Avantime’i reklaamile Järvevana teel, mis küsis: „Kas julgeksid?“ See intrigeeris,“ naerab Raivo.
Musta numbriga suveauto
Suviti sõidab Raivo ringi aga pilkupüüdva uunikumiga – see on tema esimene auto Žiguli VAZ-2101, mille sai kunagi äiapapalt kasutada ja mille Raivo isa hiljem omale ostis. „Isa sõitis sellega vaid suviti aiamaale või Saaremaale. Ühel hetkel viisin auto hea tuttava Mati Leivategija juurde remonti, kes nägi, et tegu tänaseks rariteetse, praktiliselt veel Fiati juppidest koostatud autoga ja ütles, et selle võiks päriselt korda teha. Olin nõus,“ meenutab Raivo.
Peale paariaastast renoveerimist sai see auto musta uunikumi numbri. „See auto on mulle väga südamelähedane. Selliseid toodeti kunagi 15 miljonit, sõideti nii kaua, kuni viidi roostepuruna metallikokkuostu ja varsti mäletatakse veel vaid piltide pealt – aga minul on päriselt üks ja nagu täiesti uus!“ kiidab Raivo. Ta lubab Žigulit hoida liikumises ja heas konditsioonis veel pikkadeks aastateks ning loodab, et praegu 9-aastane poeg saab ühel ühel päeval uunikumi rooli üle võtta. „Iga väiksemgi ots on alati vapustav nostalgialaks, sõites lahtiste kolmnurkakendega, pliiatspeenike rooliratas peos!“ õhkab Raivo.
Autoga reisile
Raivo on elu jooksul käinud mitmetel autoreisidel, aga kõige meeldejäävam oli loomulikult osalemine projektis Rolling Estonians, mille käigus sõideti kolme kõrgemaks ehitatud Mercedes-Benz G-klassi maasturiga ümber maailma. Raivo liitus seltskonnaga pea kaheks kuuks, mille käigus läbiti 18 000 km. „Mina ise olin roolis umbes 9000 km jagu. Eriti eredalt mäletan sõitmist erinevates suurlinnades nagu Istanbul, Damaskus, Jeruusalemm ja muidugi pöörase liiklusega Kairo,“ meenutab Raivo. Lisaks toob ta välja roolimised Brasiilias Sao Paulost Rio de Janeirosse, Ameerikas Floridast Key Westi ning vanaautodega Kuubal ja Madeiral. Hiljutine kogemus Mercedes-Benz V-klassiga pani mõtted taas liikuma. “Loomulikult läksid terve pere mõtted taas autoga reisimise peale. Tõesti nautisin tehnika arengut kõikvõimalike juhiabide osas, V-klassi ruumikust ja sujuvat sõitu. Selle autoga võiks kõhkluseta pikemale ringile minna!“
